• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kui "vana" juht tunneb, et ei saa enam noorest kliendist päris hästi aru, aga ei taha ka püssi põõsasse visata, siis võiks ta võtta endale noore mentori, leiab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Meelis Mandel
  • Meelis Mandel
  • Foto: Andras Kralla
Kuulasin mõtlikult Eesti tippkapitalisti Jüri Käo arvamust viimaselt Pärnu Juhtimiskonverentsilt. "Kõige parem juhi vanus on 35-45, seda ka arenevatel ettevõtetel. Kui on vaja ettevõtet stabiilsena hoida, siis on 45-55 ka väga hea," ütles Käo. 
Jah, mõtlesin ka enda 44 eluaastale, kuid peaasjalikult Eesti praeguse olukorra peale. Taasiseseisvumise järel võtsid ohjad majanduses just nimelt 1960ndate lõpus ja 1970ndate alguses sündinud nn võitjate põlvkond, kes on praegu 45-55 aasta vanused.
Ongi nii, et Eesti arvukaim juhtide põlvkond siseneb vanuserühma, kus muutusi väga esile ei kutsuta. Enamgi veel. Kirjutasime juhtkirjas, et Eesti ettevõtjad ja juhid on hakanud ära väsima. Rahulduvad olemasolevaga, uusi väljakutseid vastu võtta ei taha. Samal aja ei astu ka eest ära, ei müü firmat või vabasta juhikohta. See omakorda pidurdab investeeringuid ja terve riigi arengut. Nooremad pigem vaatavad tööd avalikus sektoris või projektipõhiselt ja need, kes ettevõtjaks suundunud, teevad seda tihti Eestist väljas. Selline kurb lugu, pane või pealkirjaks „Nukrus ja matused“.
Selle mentorlusega peab küll hoolikalt jälgima, et keegi asjad ära ka teeks. Kuid üks palgaline või vabakutseline abiline, kes oleks juhile silmad ja kõrvad nooremasse maailmavaatesse, tooks kasu. Eriti, kui õppida mentorlusele täpseid eesmärke seadma ja nende täitmist mõõtma.
Teisalt aitaks mentorlus noorematel töötegemist kõrvalt näha ja õppida. Noored on vist alati hukas olnud, vanematest teisiti käitunud ja mõelnud. Olime ka meie. Kui rääkida tänapäeva noorte suurimast erinevusest meiega võrreldes, siis minu meelest on see vähene püsivus töös.
Liikuvad pildid, mille keskel on üles kasvatud, tekitavad tunde, et peabki pidevalt katsetama ja proovima. Pikemalt ühe tööandja juures karjääri tegemise asemel otsitakse kiiremaid lahendusi, sest osal idufirmadel on õnnestunud raha tõsta. Palga asemel motiveerivad osalus ja töö huvitavus. Iseenesest tore mõtteviis ja mõnikord viib eduka innovatsioonini, kuid pahatihti on uue katsetamise tegelik põhjus lihtsalt see, et ei viitsita pingutada. Teinekord tuleb ka hambad ristis lihtsalt higistada ja ebameeldivat tööotsa teha. Seda lõhna siis annaksid "vanad" oma mentoritele edasi. 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele